Tehisaruga loodud kleebised ja Jeepi kaebus Etsys
Tänane lugu räägib sellest, kuidas tehisaruga loodud kleebised viisid mind vaidluseni Jeepi õiguste omajaga. Tahtsin tootevalikut laiendada, kuid sain hoopis Etsys hoiatuse ega saanud oma kirjadele vastust. Sellel lool pole seni õnnelikku lõppu.
Me müüme seinakleebiseid ja meie USA klientide seas on populaarsed kujundused, mis jätavad mulje katkisest seinast. Kleebis tekitab illusiooni august, kust miski välja sõidab või piilub. Palusime ChatGPT käest uue sarja jaoks ideid ja mulle meeldis maasturi mõte. Midjourney abil valmis mitu pilti autost, mis sõidab öisest metsast otse tuppa.
Valisime paar pilti ja vaatasime üle, kas neil on logosid, võõraid tähiseid või äratuntavaid viiteid filmidele ja automarkidele. Tol hetkel ei märganud me midagi kahtlast ning panime kleebised Etsys müüki. Peagi tuli teade intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohta. Kaebuse esitajana oli märgitud FCA US LLC, kellele kuuluvad Jeepi kaubamärgi õigused.
Avasin kuulutuse ega saanud aru, milles probleem on. Pildil oli tehisaru loodud maastur, mitte foto päris Jeep Wranglerist. Uurisin kaebuses viidatud registreeringu andmeid ja nägin seal seitsme püstise avaga iluvõret. Minu arusaamist mööda puudutas registreering autosid ja varuosi.
Suurendasin meie pilti ja lugesin kokku üheksa ava, mis paistsid pigem ovaalsed kui ristkülikukujulised. Minu jaoks olid need olulised erinevused ning seinakleebis kuulus hoopis sisustuskaupade hulka. Teistsugune avade arv või kaubakategooria ei tõenda aga iseenesest, et kaubamärgiõigusi pole rikutud. Etsy eemaldas kuulutuse ja suunas mind kaebuse esitaja poole, ilma et oleks vaidlust sisuliselt lahendanud.
Kirjutasin õiguste omaja esindajatele viisaka kirja. Selgitasin, et austame nende õigusi, kirjeldasin iluvõre erinevusi ja täpsustasin, et müüme seinakaunistusi. Jälgimistööriist näitas kirja avamist, kuid vastust ei tulnud. Nädala pärast saatsin teise kirja ja seejärel kolmanda, milles pakkusin kaebuse tagasivõtmise korral kujundusest loobumist ning kirjalikku kinnitust, et me seda enam ei müü. Vastust ei saanud ma ka seekord.
Seejärel palkasin Ameerika juristid, kes selliste juhtumitega tegelevad. Nad koostasid ja saatsid ametliku kirja, kuid ka nemad ei saanud vastust. Nende hinnangul oleks järgmine samm olnud kohtusse pöördumine ning kulud võinuks ulatuda kümnete tuhandete dollariteni. Mul ei ole selle vaidluse jaoks sellist raha.
Hoiatus jäi kontole alles ning ma muretsen poe maine ja tuleviku pärast. Mul tekkis tunne, et minu väikest ettevõtet pole suure firma jaoks olemaski. Tahtsin vähemalt vastust saada ja aru saada, kas kokkulepe on võimalik. Selle asemel jäin üksi kaebusega, mida pole õnnestunud tagasi võtta.
Ma ei tea veel, mida edasi teha. Nüüd suhtun tehisaru loodud piltidesse veel ettevaatlikumalt, sest uus pilt võib sisaldada detaile, mis meenutavad kellegi kaitstud kujundust. See, et pilt tundub mulle ainulaadne, ei taga probleemide puudumist. Kui märkan sarnasust mõne brändi, kaubamärgi või tuttava filmistseeniga, jätan selle variandi kõrvale ja proovin hoopis teist suunda.
